Ajalugu

Ajajoon

Kaagjärve mõisa lugu ulatub peaaegu viie sajandi tagusesse aega.

1541
Esmamainitud Kawershofina tookordsete omanike von Kawerite järgi.
1700ndad
Pärast Suurt Põhjasõda kuulus mõis Golovinitele ja Golõtsõnitele.
1801–1838
Nii Karula kui Kaagjärve mõis kuuluvad von Brüggenitele.
1838
Friedrich Moritz von Grote omandab oksjonile pandud mõisa.
1861
Nicolaus von Grote laseb ehitada Kaagjärve mõisahäärberi.
1880ndad
Rajatakse Alamõisa tööstuskompleks — üks suuremaid ja täiuslikumaid omataolisi Eestis. Tööle pannakse õllevabrik, villavabrik, saeveski, jahuveski, laualõikus, tellisetehas ja meierei.
1918
Heinrich von Grote perekond lahkub Eestist.
1924–2007
Mõisahoones tegutseb Kaagjärve kool. Legendaarne koolijuhataja Johannes Luckin on ka suurepärane fotograaf.
2013
Endine mõisa- ja koolihoone läheb erakätesse.
2019
Tublide õpilasmalevlaste abiga rajatakse roosiaed.
2022
Restaureeritud torn avatakse külastajatele.

von Grote suguvõsa Kawershofis

Brüggeni surma järel pandi Karula ja Kaagjärve mõis oksjonile. Selle omandas 1838. aastal Friedrich Moritz von Grote. Koos poja Nicolausega rajas ta Alamõisa tööstuskompleksi.

Nende panust piirkonna arengusse on raske üle hinnata — mõisast sai nii majanduslik kui kultuuriline keskus kogu ümbruskonnas.

Alamõisa tööstuskompleks

Alamõisa tööstuskompleks asub 2 km Mäemõisa peahoonest läänes, Kaagjärve oja ääres. Tuntud ka kui Kawershof Fabrik ehk Grotenhof, oli see oma ajastu üks suurimaid ja täiuslikumaid mõisatööstusi Eestis.